Armastusest olen tüdin'd,
seda ma nüüd näen.
Neidudest nüüd loobun ma,
nendest loobun ma.
Kui ka tuhat südant murran,
ikka külmaks jään.
Kogu naisteilmaga lõpuarve teen.
Vabalt vanapoistega noorelt ühinen.
Minu otsus kindel mul –
armastusega on null.

Kuid, just, ilma naisteta on kurb maailm.
Ka roosil päikeseta tundub külm.
Siis siin ja seal kus juhib meel,
|: ma suudlen veel. :|
Kuid, jah, ilma naisteta on kurb maailm.
Ka roosil päikeseta tundub külm.
Annan ma oma sõna –
neidude päralt mina,
kel tuju alati hea!

Abiellu oleks astun'd juba ammugi.
Kuid julgust pole sugugi,
pole sugugi.
Naiste seast ma oleks leidnud ju nii mõndagi,
kuid mind sõber hoiatas,
mis mul meelde jäi –
et naisega tood majja sa kodupolitsei.
Tunnistan teil häbita –
naist ei võta iial ma.

Kuid, just, ilma naisteta on kurb maailm.
Ka roosil päikeseta tundub külm.
Siis siin ja seal kus juhib meel,
|: ma suudlen veel. :|
Kuid, jah, ilma naisteta on kurb maailm.
Ka roosil päikeseta tundub külm.
Annan ma oma sõna –
neidude päralt mina,
kel tuju alati hea!