Eile terve tunni oot'sin asjatult ma sind,
viimast korda näha lootsin, kuid ma pettusin.
Nüüd ei rahu leida enam suuda,
sest üks mõte piinab mind:

Ma olen liig halb,
et armastada mind,
Et mõelda kordki minule,
kui taevas särab kuu.
Et suudan olla truu,
ei seda usu sa,
seks olen liig halb ma.

Et saabus suur õnn,
nii mõtlesin tookord,
kui esmakordsel kohtumisel ulatasid käe,
ent möödus mõni päev ja märkasid vist sa,
et olen liig, liig halb ma.

Siis ütlesin, et kunagi veel parandan ma end,
ja kaotan kõik suured, väiksed vead.
Ei uskunud sa sõnagi, mis ütlesin tookord,
sa neardes ainult raputasid pead.

Ma olen liig halb,
ja sina nõnda hea,
Ei õnnelikuks eluteel
koos kunagi me saa.
Ei tahaks lahkuda,
sest armas oled sa,
kuid kahjuks liig halb ma.